Läänemeri.

Läänemeri - maailma suuruselt teine riimveekogu (pindala koos Kattegatiga 420 000 km², maht > 20 000 km³) Musta mere järel, on maailmaookeanist eraldatud üleminekupiirkonnaga (Skagerrak, Kattegat ja Taani väinad). Läänemere ökosüsteemid on kujunenud läbi kitsaste ja madalate Taani väinade toimuva piiratud veevahetuse tingimustes. Jõgede kaudu tuleb Läänemerre aastas keskmiselt 440 km³ magedat vett (moodustab 2% kogu Läänemere ruumalast) ning Taani väinade kaudu keskmiselt sama palju soolasemat (15-17 PSU) vett, mis teeb vee viibaajaks 20-30 aastat. Ava- Läänemere ning Soome lahe lääneosa veed on soolsuse ja tiheduse järgi püsivalt kihistunud. Halokliin (soolsuse järsu vertikaalse muutusega kiht) eraldab ülakihi (6-8 PSU) ning süvakihtide veed (Bornholmi basseinis kuni 18 PSU, Gotlandi süvikus kuni 13 PSU) ning takistab oluliselt vertikaalset segunemist. Talvine jahtumine ulatub kuni halokliini ülemise ääreni (50-60 m Bornholmi basseinis, 70-80 m Gdanski basseinis ja Gotlandi süvikus ning 70-90 m Põhja süvikus). Soolase vee juurdevool Taani väinadest on ilmastikutingimustest sõltuvalt pulseeriva iseloomuga. Suurte sissevoolude (1914, 1951, 1970, 1976, 1993/94) ajal Kattegat täitub soolase veega ning Arkona basseini tuleva vee soolsus ulatub kuni 22-23 PSU. Sissevoolude puudumisel toimub süvikutes stagnatsioon, mil soolsus ja hapnikusisaldus kahanevad ning tekib väävelvesinik. Liivi ja Botnia lahes on kihistus palju nõrgem, sest madalate künniste tõttu tuleb avamerest juurde ülakihi magedam vesi. Neis lahtedes võib talvine jahtumine ulatuda põhjani, ning hapnikupuudust ei teki. Ülakihi soolsus kahaneb Botnia ja Soome lahe soppide suunas väärtuseni 1-2 PSU. Vee temperatuur on mere avaosas talvel 2-3°C, lahtedes 0°C ümber. Botnia lahe põhjaosas püsib jää üle poole aasta. Suvel on vee temperatuur pinnakihis termokliinini (temperatuuri järsk vertikaalse muutuse kiht, tavaliselt 10-20 m veepinnast) lõunaosas 16-18ºC, Botnia lahes 13-14ºC, termokliinist allpool 2-4°C ja halokliini all aastaringselt ~ 5 °C. Lainete kõrgus tugeva tormi puhul on avamerel kuni 10 m, Soome lahes 6 m ja Liivi lahes 3 m.

Läänemeri on jagunenud süvabasseinideks (joonis), mille vahel veevahetus on piiratud künniste ja hüdrograafiliste frontide esinemise tõttu. Püsivate regionaalsete soolsuse, põhjareljeefi, hoovuste jm. erinevuste foonil on nendes piirkondades kujunenud iseloomuliku elustiku koosseisuga ökoloogilised allsüsteemid.

Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid liike, ta elustiku moodustavad eri perioodidel sisserännanud organismid: riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid (jääaja-järgsesse Joldiamerre rännanud liikide järglased, asustavad praegu Põhjalahe, Soome lahe ja Liivi lahe sügavamaid alasid), merelised boreaalsed liigid ning mandriveekogudest pärit mageveeliigid. Suurema soolsusega vett eelistavad mereliigid levivad enamikus mere lääne- ja lõunaosas. Nende kasv aeglustub soolsuse vähenedes. Mageveeliigid levivad eeskätt väiksema soolsusega rannikuvööndis, arvukamalt mere põhjapiirkondade saarestikes ja lahtedes. Uute liikide sisseränne on kiirenenud seoses nende massilise sissetoomisega laevade ballastvetega. Liikide arv on Läänemeres ta riimveelise iseloomu tõttu suhteliselt väike. Bioloogiline produktiivsus on suurim rannikuvööndis ning süvikute nõlvadel paiknevate intensiivse segunemise vööndite piirkonnas. Kalaproduktiivsus on võrdlemisi suur - mere pindala on umbes 0.1% maailmamere pindalast, kalasaagid maailma kalasaakidest aga ~1%. Räim, kilu ja tursk moodustavad saakidest umbes 90%. Elustikku mõjutab kliima ja järjest enam inimtegevus, eriti väärtuslikemate kalaliikide ülepüük, ning ka mere valgalas elava umbes 85 miljoni inimese tegevuse tulemusel tekkinud reovete vastuvõtmisest tingitud eutrofeerumine ja ohtlike ühendite esinemine. Takistatud on lõhe looduslik paljunemine (suur osa lõhepüükidest põhineb kasvatatud noorjärkudel), tursa ja väärtuslike rannikukalade varude suurenemine. Mereimetajate arvukus on langenud väga madalale, nad saavad eksisteerida ainult kaitse all. Mõjutatud on merelinnud.

Läänemerel hüvede kasutamisel põhineb rannarahva elu, rannikuriikide kalapüük, turismi- ja puhkusemajandus, meretransport.