Orjaku küla.

Orjaku* on üks vanimaid teadaolevate Hiiumaa kohanimede hulgas - varaseim dateeritud ürikuline teade pärineb aastast 1254, mil Hiiumaa jaotuse lepingus Orjack läks Saare-Lääne piiskopi valdusse. Tolleaegne Kassari jäi aga ordu maaks. Ordu ja piiskopi valitsemisaeg kestis Hiiumaal üle kolme sajandi ja jättis tänini märgatavaid jälgi keelde, külakultuuri ja kohanimedesse.

Orjakusse rajati väike mõis arvatavasti aastatel 1606-1612 ja seda on hiljem nimetatud ka Nina mõisaks. Aegade jooksul on olnud Orjaku mõisal palju erinevaid omanikke ja rentnikke. Kõige pikemalt, kuigi vaheaegadega, on olnud mõis De la Gardie`suguvõsa omanduses. Mõisa on kasutatud ratsateenistuse asukohana ning riigi- ja kõrvalmõisana.

1835. aastal mõisastati Orjaku küla maad ning elanikud asustati ümber Utu külla. Küla taastati alles peale maareformi 1920-tel aastatel, mil endistele mõisamaadele rajati uusi asundustalusid. Kujunes kaks küla - Orjaku ning Mereküla. Kolhooside loomise käigus need külad ühendati Mere kolhoosi, mis omakorda 1953.aastal ühendati Kassari kolhoosiga. Eesti taasiseseisvumise ajal ennistati küll palju väikseid külasid, ent Orjakut ja Mereküla ei lahutatud, vaid jäeti kokku.

Orjaku on olnud vana kalapüügikoht. Sadam kavatseti välja ehitada Tsaari-Venemaa merejõudude miinilaevastiku baasiks. Ehitustöödega alustati 1912. aastal, kuid I maailmasõja alguseks jõuti rajada kaks kaitsemuuli, mis sadama-ala praeguselgi ajal ümbritsevad.

Eesti Vabarigi lõpuaastail süvendati 2,2 kilomeetrit pikk, 35 meetrit lai ning 4 meetrit sügav laevatee. Pikendati randumissilda ning püstitati puitsõrestik-tulepaagid, mis 1962. aastal raudbetoonist tuletornidega asendati. Orjaku sadamat kasutati kaubasadamana kuni Heltermaa sadama rekonstrueerimiseni II maailmasõja järel, sest Orjaku randumissild oli Hiiumaal ainus, mis sõja ajal terveks jäi. Aastail 1978-1982 ehitas „Hiiu Kalur” Orjaku sadamasse jahtklubi.

Alates 1962. aastast on Käina laht linnustiku kaitsealaks ja kuulub aastast 1997 rahvusvahelise tähtsusega märgalade, nn Ramsari alade hulka. Siin kehtib Käina lahe - Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Käina laht on pigem madal rannikujärv kui merelaht, mida ümbritseb tihe roostik ning mille põhi on kaetud paksu, kõrgekvaliteedilise ravimudana tuntud mudaga. Orjaku mäele ehitati 2000. aastal linnuvaatlustorn ning rajati loodusrada.